kolmapäev, 24. märts 2010

ühe armastuse lugu - algus - vastus

Tere. Olen viivitanud vastamisega Sinu imeilusale kirjale, sest ei tahtnud seda teha kiiresti ja kähku, mingite teiste, vähem tähtsate aga siiski oluliste asjatoimetuste vahel. On kirju, milledele vastamiseks on ilus võtta aega või see isegi korraks seisma panna...

Tänan Sind veelkord nende ilusate värsside eest (loodan et esimene tänusõnum läbi sms-i jõudis kohale viperusteta). Võid ette kujutada, et olen saanud oma (nüüd siis juba) 29 eluaasta jooksul juba nii mõnegi väga väga ilusa kirja. Ja luuletusi ka, isegi laule on loodud... ;-) Aga veel kordagi ei ole ette tulnud, et oleks olnud nii mitu erinevat luuletust ühes ja samas kirjas...

Suur aitähh.

Kohtumine: Arvan, et midagi seal kindlasti oli, sel õhtul, meie vahel, vähemalt tunda oli nagu küll, et midagi nagu oleks olnud... Igal juhul oli see, mis oli, ilus, väga ilus. Ilus oli Sinuga koos laulda, kuigi ma lõpuks magama jäin... Ja ma ei julge garanteerida, et oleks kõvasti vastu hakanud, kui Sa midagi veel 'teinud' oleksid... Samas oli mul aga kuidagi ka hea meel, et midagi ei juhtunud, sest mõistus ütles nagunii kogu aeg, et ei tohi.

Ja sellepärast ei lähe me ka Pariisi. Kuigi see oleks kindlasti ka väga ilus...

Vaatame. Momendil ei saa ma siit nagunii eriti kuhugi minna. Tuleb tööle hakata ja raha teenida.

Eestis oli tore. Tundsin ennast üle pika aja ühes kohas tõeliselt koduselt. Ilus tunne. Siin mul seda tunnet (vähemalt praegu küll) ei ole.

Tervitustega vihmasest F-st....


J

PS: Mis teemal Sa kirjutad??? Füüsikast või mõnest teisest, hingelähedamast kunstist....???

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar